Ülevaade lapsevanemaks olemisega seotud puhkustest Eestis

Kuna viimastel aastatel on seadusandja seoses lapsevanemaks olemisega viinud sisse erinevaid seaduse muudatusi ja muutnud hüvitiste suurust, siis oleme koostanud ülevaate Eestis 2024. aastal kehtivatest lapsevanemaks olemisega seotud puhkustest. Puhkusi on tegelikult üsna mitu: emapuhkus, isapuhkus, lapsendajapuhkus, vanemapuhkus, lapsepuhkus (tasustatud ja tasustamata), puudega lapse vanema puhkus.

Tõime allpool välja peamise, et aidata vanematele mõeldud puhkustes kiiresti orienteeruda. Lisaks eesmärgile, kestusele, riikliku hüvitise suurusele, lisasime ka peamised eritingimused, mida oleks samuti hea teada ning tähele panna.

Emapuhkus

Eesmärk: mõeldud emal ette valmistuda lapse sünniks raseduse lõpu perioodil ja sünnitusega seotult.

Kestus: kuni 100 kalendripäeva. Emapuhkusele jäädakse 70-31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sündi. Pärast lapse sündi kestab emapuhkus veel 30 kalendripäeva.

Hüvitis: Minimaalne hüvitis on 725 eurot kuus (bruto). Emapuhkuse ajal on emadele tagatud ravikindlustus. Emapuhkuse ajal ei tohi ema töötada ühegi tööandja juures.

Eritingimus: Emapuhkust ei saa vahepeal ise peatada ja siis mõne aja pärast jätkata – seda saab kasutada vaid järjest.

Isapuhkus

Eesmärk: Võimaldab isal veeta aega vastsündinud lapsega ja toetada lapse ema sünnitusjärgsel perioodil.

Kestus: 30 kalendripäeva. Seda saab kasutada 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Puhkust võib võtta korraga või osade kaupa, kuid tööandjal on õigus keelduda lühema kui seitsmepäevase osa andmisest.

Hüvitis: Minimaalne hüvitis on 725 eurot kuus (bruto), maksimaalne 4733,53 eurot kuus (bruto). Isapuhkuse ajal ei ole isal riigipoolset ravikindlustust. Isapuhkuse ajal ei tohi isa töötada ega teenida tulu.

Eritingimused:

• Kui lapsel on samast soost vanemad, saab isapuhkust kasutada see vanem, kellel ei ole õigust emapuhkusele.
• Isapuhkuse kasutamine ei sõltu emapuhkuse kasutamisest ega vanemate abielustaatusest.
• Kui lapse isa on surnud, ei täida oma kohustusi või loobub vanemahüvitisest, on isapuhkuse õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel. 

Lapsendajapuhkus

Eesmärk: Lapsendajapuhkus annab lapsele ja perele kohanemisaega. Õigus puhkusele on kõigil, kes lapsendavad alla 18-aastase lapse.

Kestus: 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest. Võib kasutada korraga või osade kaupa. Kahe vanema puhul jagatakse päevad nende vahel.

Hüvitis: Minimaalne hüvitis on 725 eurot kuus (bruto), maksimaalne 4733,53 eurot kuus (bruto). Lapsendamispuhkuse vanemahüvitise saamise ajal võib töötada ja tulu teenida.

Eritingimused:

• Alla kolmeaastase lapse lapsendamisel ja vanemapuhkuse õiguse korral lisapuhkust ei anta.
• Mitme lapse samaaegsel lapsendamisel on õigus puhkusele ühe lapse eest.
• Hoolduspere vanematel on õigus puhkusele hoolduspere lepingu sõlmimise päevast. Sama lapse hilisema lapsendamise korral uut puhkust ei anta. 

Vanemapuhkus

Eesmärk: Vanemapuhkuse eesmärk on võimaldada vanematele töölt vaba aega lapse eest hoolt kandmiseks ja saada hüvitist. Vanemapuhkuse õigus on Eestis last kasvataval vanemal, eestkostjal, hoolduspere vanemal ja tegelikul hooldajal. Puhkust saab kasutada üks vanem korraga. Vanemal, kellelt on hooldusõigus ära võetud või piiratud, pole õigust vanemapuhkusele.

Kestus: Vanemapuhkus kehtib kuni 475 päeva, võib kasutada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seda võib katkestada ja uuesti alustada.

Hüvitis: Minimaalne hüvitis on 725 eurot kuus (bruto), maksimaalne 4733,53 eurot kuus (bruto). Hüvitise saamise ajal on lubatud töötada. Kui tulu on kuni 2366,76 eurot kuus (bruto), siis hüvitist ei vähendata.

Eritingimused:

• Kui laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul pärast sündi, on emal õigus 100 kalendripäeva hüvitatud emapuhkusele. Kui emal on jäänud vähem kui 30 päeva, tagatakse talle 30 päeva hüvitatud puhkust.
• Vanemapuhkuse ja hüvitise ajal ei saa võtta lapsepuhkust ega puudega lapse vanema lapsepuhkust.
• Vanemapuhkust saab kasutada korraga üks vanem.

Tasustatud lapsepuhkus

Eesmärk: Anda vanematele rohkem paindlikkust ja võimalusi perega rohkem koos aega veeta.

Kestus: Lapsepuhkusele on õigus mõlemal vanemal 10 tööpäeva iga lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Lapsepuhkust võib välja võtta päevade kaupa või korraga, kuid mitte rohkem kui 30 tööpäeva ühes kalendriaastas.

Hüvitis: 50% perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusest. Minimaalne hüvitise suurus on 38,73 eurot päevas (bruto), maksimaalne hüvitis 78,89 eurot päevas (bruto).

Eritingimused:

• Kui vanem kasvatab last üksi, on tal õigus saada lapse kohta 20 tasustatud tööpäeva lapsepuhkust.
• Lapsepuhkusele on õigus ka eestkostjal ja hoolduspere vanemal.
• Lapsepuhkuse saamise õigus laieneb ka vanema abikaasale või registreeritud elukaaslasele kasutamata päevade ulatuses, kui lapse üks vanematest on surnud või ei täida oma kohustust last kasvatada või loobub puhkuseõigusest.
• Lapsepuhkuse õigust ei ole vanemal, kellelt on hooldusõigus ära võetud. 

Tasustamata lapsepuhkus

Õigus ja kestus:

• Vanematel on õigus saada kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust aastas, kui nad kasvatavad kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last.
• Tasustamata lapsepuhkust saavad kasutada nii ema ja isa kui ka eestkostjad ja hoolduslepinguga isikud. 

Puudega lapse vanema puhkus

Eesmärk: Võimaldada vanemal regulaarselt tegeleda oma puudega lapse erivajadustega. Õigus puhkusele on ka eestkostjal, hoolduspere vanemal ning vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel, kui teine vanem on surnud, ei täida oma kohustusi või loobub puhkuseõigusest.

Kestus: Üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Kui puudega lapsi on mitu, on vanematel võimalik täiendav puhkepäev võtta vastavalt puudega laste arvule.

Hüvitis: Tasu arvutatakse puhkusele jäämise päevast kolmele kalendrikuule eelnenud 12 kuu keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel. Minimaalne hüvitis 38,73 eurot päevas (bruto), maksimaalne hüvitis 223,60 eurot päevas (bruto).

Eritingimused:

• Puhkuse taotleja ei saa samal ajal vanemahüvitisi.
• Hooldusõiguseta vanemal puudub õigus puhkusele.

Kokkuvõtteks

Kuigi vanemaks olemisega seotud puhkusi on üsna mitu ja esialgu võib olla detaile keerukas mõista, siis nende ühiseks ja peamiseks eesmärgiks on võimaldada lapsevanematel veeta rohkem aega oma lastega ja toetada nii vanemaks olemist kui laste kasvatamist. 

Kui Sul tekkis küsimusi ja soovid täpsemalt aru saada mõne puhkuse detailidest, hüvitise arvutamise korrast või eritingimustest, pvõta ühendus meie raamatupidajatega, kes aitavad Sul tekkinud küsimustele vastuseid leida ja puhkuse õigesti planeerida.